Enamjaolt jõutakse katuse pesu plaanini siis kui mingi osa bituumenkatusest juba nii samblasse on kasvanud ja hakkab silma riivama. Koledamaks saavad need kohad mis varjulisemad või jäävad puude lähedale. Tegelikult on selleks ajaks sammal närinud juba bituumenist läbi, nii, et kui survepesuriga üle käia, on katusekatte pealispinnas augud sees. Mitte küll kõikides kohtades vaid seal, kus samblatupsud suuremaks on kasvanud. Bituumenkatusesse jääb sammal tugevamini kinni kui kivikatusesse või eterniiti. Nii, et pesemisele kulub rohkem aega kui teistel katustel. Ning need samblatutid mis kõige tugevamalt kinni, tulevad lahti koos katusekattega. Kui sammal on lühemat aega katusel kasvada saanud siis tuleb lahti katte pealmine kiht. Kui sammal on pikemalt olnud katusel, tulevad augud läbi katusekatte.

Mida siis õpetuseks öelda neile, kellel bituumenmaterjalist katused? Kui on näha, et sammal on kohati juba peal – võta katusepesu ette. Suure tõenäosusega jääb niiviisi terveks ka pealmine katusekatte kiht. Kui sammal on juba mõned aastad katusel olnud, arvesta sellega, et mingites kohtades on katusekattel augud sees. Sammal hoiab mõnevõrra nendes aukudes vett kinni (niipalju kui sammal vett kinni saab hoida). Ning kui katus ära puhastada, jäävad kattesse konkreetsed augud. Siis oleks soovitus, et võiks organiseerida kohale töömehe kes katkised ribad ära parandab. Senikaua kuni töömehed katust paikama pole jõudnud, peaks arvestama sellega, et vihma võib läbi sadada rohkem kui samblaga kinni mätsitud aukudest.